VII RAHVUSVAHELINE
GUSTAV NORMANNI ORELIFESTIVAL
29. juuli - 6. AUGUST 2023
Esinejad
Cantores Vagantes (Eesti)
Varajase muusika stuudio Cantores Vagantes töötab alates 1989. aastast. Siia kuuluvad muusikud, kelle sooviks on varajase muusika interpreteerimine originaalpillide koopiatel, respekteerides ajaloolist esituspraktikat. Stuudio liikmeskond ei ole täpselt fikseeritud – seda võib käsitleda sõpruskonnana, kus esitajate arv sõltub muusika nõudmistest.
Reet Sukk, Taavi-Mats Utt ja Andres Siitan - renessanssplokkflöödid
Marju Riisikamp (Eesti)
Marju Riisikamp on saanud pianisti diplomi Tallinna Riiklikus Konservatooriumis
(praegune EMTA, dots. Virve Lippus) 1982. aastal, töötanud seejärel 5 aastat
kontsertmeistrina G.Otsa nim. Muusikakoolis. Sealt suundus ta 1987. aastal
vastavatud Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikamajja (praegune VHK
Muusikakool) klavessiiniõpetajaks ja kontsertmeistriks, kus töötas kuni 2010. aastani.
Koos kolleegide Anne Tüüri ja Ingrit Vooglaiuga sai seal algatatud klavessiiniõpe
lastele, millest kasvas välja klavessiini eriala Vanalinna Hariduskolleegiumi
Muusikakoolis (praegu õpetab klavessiini Ene Nael). Paralleelselt
pedagoogitegevusega osales Marju Riisikamp VHKs viis aastat vokaalansambli ja
barokkorkestri “Linnamuusikud” töös. Marju Riisikamp on “Kaminamuusika” sarja
algataja Vanalinna Muusikamajas, samuti mitmete vanamuusika loeng-
kontserdisarjade korraldaja Estonia Talveaias ja teistes Tallinna kammersaalides.
Marju Riisikamp on õppinud TRK viimasel kursusel fakultatiivselt orelit Hugo
Lepnurme juures ning mitmetel oreli-, klavikordi- ja klavessiinimeistrikursustel raja
taga, kus juhendajaiks on olnud ajalooliste klahvpillide interpreedid Pieter van Dijk,
Luigi Ferdinando Tagliavini, Ketil Haugsand, Bill Porter, Christopher Stembridge jt.
Pikem süvenemisperiood renessansi- ja barokiajastu klahvpillirepertuaari (klavikord,
orel, klavessiin) toimus aastail 1992-2000, mil Marju Riisikamp õppis kõigepealt ühe
aasta Itaalias (Lõuna-Tirool) ning seejärel osales seal regulaarselt mitmetel
meistrikursustel (Christopher Stembridge juhendamisel).
Marju Riisikamp on teinud arvukalt salvestusi Eesti Klassikaraadiole ning on välja
andnud kaks CD-d oreli-ja klavessiinimuusikaga: Espressione (Mayone, Frescobaldi,
de Macque – kaastegevad Anne-Liis Poll ja Tõnu Jõesaar) ning Renaissance organ
music from England and Italy (Byrd, Gibbons, Gabrieli, Merulo) ning esineb tihti nii
solisti- kui ansamblistina. Marju Riisikampi soolokontserdid on siiani toimunud
Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Venemaal, Itaalias, Šveitsis, Luxemburgis ja
Saksamaal. Kammermuusikuna on Marju Riisikampil olnud pikaajaline koostöö
Varssavi ja Riia ooperiga, Peterburi ansambliga “Novaja Gollandija” ning Vilniuse
vanamuusika festivali Banchetto Musicale erinevate instrumentaalkoosseisudega,
Eestis ansamblitega “Rondellus” (keskaja muusika), Cantores Vagantes, (renessanss
ja barokk), “Saltatores Revalienses” (ajalooline tants), ERSOga, Pärnu Ooperi
orkestriga (dir.A.Kallastu).
1996.- 2003. töötas Marju Riisikamp EMTA-s lektorina (ajalooliste klahvpillide
interpretatsioon klavessinistidele). 2007-2009 tegutses ta samas kõrgkoolis
barokklaulu kontsertmeistrina. 2000. aastal sai Marju Riisikamp muusikamagistri
kraadi EMTA-s ning alates 2008. aastast jätkab ta sama õppeasutuse doktoriõppes
(ajaloolised klahvpillid). 2010. aasta juunis lõpetas Marju Riisikamp
vahetusüliõpilasena (Erasmus) kaks semestrit Trossingeni Muusikakõrgkoolis
Saksamaal, juhendajaiks Marieke Spaans (klavessiin) ja Edoardo Bellotti (orel,
kontrapunkt ja improvisatsioon). Sama aasta suvel ilmus Eestis kirjastuses Scripta
Musicalia raamat “Klavessiinimäng”, mille autor on ameeriklanna Ann Bond (inglise
keelest tõlkinud M.Riisikamp). Marju Riisikamp on ka Hermann Hesse raamatu
“Muusika” üks tõlkijatest. Käesoleval ajal töötab Marju Riisikamp Türi
Muusikakoolis kontsertmeistrina ja muusikaloo õpetajana, õpib EMTA doktoriõppes,
osaleb aktiivselt kontserdielus nii Eestis kui välismaal ning tegutseb publitsistina.
Marju Riisikamp kuulub Eesti Interpreetide Liitu, Eesti Klavessiinisõprade Tsunfti
ning Eesti Orelisõprade Ühingu juhatusse.
Verena Steffen (Šveits)
Verena Steffen on lõpetanud Luzerni konservatooriumi flöödi erialal Jean Soldani juures. Seejärel täiendas ta end mitmetel meistrikursustel rahvusvaheliselt tunnustatud juhendajate käe all (André Jaunet, Heinrich Keller).
Verena Steffen on erakordselt suure lavakogemusega flötist. Ta on esinenud kontsertidega pea kõikjal Euroopas, lisaks Ameerikas, Austraalias ja Mehhikos. Verena Steffen on üles astunud solistina paljude sümfooniaorkestrite ees üle maailma, enamasti aga koos ansamblipartneri organisti Olivier Eisenmanniga. Ta on teinud mitmeid raadiosalvestusi Šveitsi Raadiole.
Oliver Eisenmann (Šveits)
Olivier Eisenmann on sündinud 1940. aastal Zürichis ning saanud klaverialase algõpetuse oma isalt, helilooja Will Eisenmannilt. 1957. aastal sai alguse tema lavakarjäär pianistina. Luzerni konservatooriumis õppis Olivier Eisenmann orelit Sava Savoff´ juures. Orelikontsertidega esineb ta alates aastast 1972. Olivier Eisenmann on lõpetanud Zürichi Ülikooli organisti Eduard Kaufmanni juures ning omandanud samas õppeasutuses doktorikraadi. Ta on end täiendanud mitmetel oreli meistrikursustel üle maailma ning esineb ka pianistina. Olivier Eisenmann on saanud kuulsaks eeskätt kontsertorganistina, esinenud 36 riigis ning salvestanud erinevate maade raadiole ja televisioonile. Olivier Eisenmann on siiani salvestanud ligi kakskümmend heliplaati, mis on pühendatud põhiliselt saksa, prantsuse, šveitsi ja skandinaavia 19.-20. sajandi muusikale. Käesoleval ajal jätkab Olivier Eisenmann aktiivset kontserditegevust ja esineb orelimuusika loengutega paljude ülikoolide juures (Herford, Sydney, Moskva, Nižni-Novgorod, Parma). Pikaajaline koostöö seob teda Zug´ kantoni muusikakooliga Šveitsis. Olivier Eisenmann on tegev ka publitsistina.
Ines Maidre (Eesti / Norra)
Mitmekülgse repertuaari ja virtuoosse mängustiiliga Ines Maidre on üks tunnustatumaid Eesti organiste. Tema tõlgenduses kõlavad ühtviisi meisterlikult nii varajane barokk, värvikas romantism kui ka tänapäeva muusika.
Ines lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi Bruno Luki klaveriklassis ja orelierialal Hugo Lepnurme juures. 1989-91 täiendas end oreli erialal Pariisis Ecole Niedermeyeris Daniel Rothi juhendamisel (Prix d’Excellence avec felicitations). 1994-1998 õppis ta Bergeni Griegi Akadeemias klavessiini ja barokkinterpretatsiooni Hans Knut Sveeni juhendamisel.
1991.a. võitis Ines Maidre Prantsusmaal Versaille’ rahvusvahelisel organistide võistlusel I preemia.
1986-1992 töötas IM Tallinna Riikliku Konservatooriumi oreliõppejõuna. Alates a.2000 on ta tegev orelidotsendina Bergeni Griegiakadeemias Norras.
Maidre orelimäng on leidnud tunnustust peene stiilitunde ja virtuoosse mängutehnika poolest.
Ta on osalenud paljudel Eesti ja välismaistel muusika festivalidel (Amsterdam, Nürnberg, Berliinis, Hamburg, Haarlemis, Brüsselis jm) ning esinenud sellistes kuulsates katedraalides nagu Westminster Abbey Londonis, Notre-Dame ja St Sulpice Pariisis. Koostöös erinevate orkestritega Martin Fischer-Dieskau, Leo Krämeri, Neeme Järvi jt juhatusel on ta soleerinud mitmete orelikontsertide ettekandel.
2008.a. viibis Maidre kontsertreisil Lõuna-Ameerikas ja 2011.a. turneel USA-s, kus andis rea kontserte ja meistrikursusi. Ansambli Musica Celines klavessinisti-organistina esineb ta sageli mitmesugustes barokkprogrammides. Maidre koostööst erinevate solistidega on sündinud huvitavad kavad, mis ühendavad orelit ni Gregooriuse laulu, tantsu, viiuli, harfi, trompeti, süntesaatori kui keelpillikvartetiga.
Ines Maidre repertuaar on mitmekülgne, ulatudes vanamuusikast modernse loominguni. Ta olnud mitmete eesti heliloojate oreliteoste esmaesitajaks ja salvestanud orelimuusikat mitme riigi raadiole ja heliplaadifirmadele (Toccata Classics, Forte, Antes, Eres).
Temalt on ilmunud CD-d „Kellad orelis“, Cantus Nordicus“, „Hommage á la Cathedrale“, Peeter Süda, Rudolf Tobiase ja Anti Marguste Oreliteosed. Juulis 2013 ilmub tema uusim CD „Revived in Tango“ plaadifirma Grappa/Pro musica labeli all.
Omanäoliste kontserdikavade (“Luigelaulud orelile”, “Katedraali aknad”, “Hümnimuusika läbi aegade”) on Ines Maidre pälvinud Eesti Kultuurikapitali aastapreemia.
Maria Valdmaa (Eesti / Holland)
Kaia Urb (Eesti)
Kaia Urb (sopran) on eesti hinnatumaid suurvormisoliste nii kodu- kui ka välismaal. Ta on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi ja täiendanud end Stockholmis Lilian Gentele juures. Alates aastast 1982 laulab Kaia Urb Eesti Filharmoonia Kammerkooris. Ta on olnud koori repertuaari kuuluvate suurvormide solist nii arvukatel kontsertreisidel kui ka plaadistustel.
Kaia Urb on teinud koostööd paljude tuntud dirigentidega (Tõnu Kaljuste, Neeme Järvi, Paul Mägi, Paul Hillier, Olari Elts, Juha Kangas, Saulius Sondeckis jt) ja muusikakollektiividega (The Hilliard Ensemble, Göteborgi Sümfooniaorkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Tallinna Barokkorkester, Hortus Musicus, NYYD Ensemble, Leedu Kammerorkester, Praha Kammerorkester, Austraalia Kammerorkester jt).
Kaia Urbi repertuaar ulatub barokiajastust tänapäeva heliloojate uudisteosteni: paljud J. S. Bachi suurteosed ja kantaadid; Händeli “Messias”, “Judas Maccabaeus”, “Brockes-Passion”, “Dixit Dominus”; Purcelli “Dido ja Aeneas”; Monteverdi “Vespro della Beata Virgine”; Respighi “Jõuluoratoorium”; Vivaldi “Gloria”; Haydni “Loomine”, missad; Mozarti Reekviem, “Vesperae solennes de Confessore”, “Litaniae Lauretanae”, missad; Mendelssohni “Elias”; Fauré Reekviem; Poulenci “Gloria”; Reichi “Tehillim”, “Proverb”; Pärdi “Passio”, “Miserere”, “Te Deum”; Berio “Sekvents” jpt.
Kaia Urb on tuntud ka särava kammerlauljana (koostöö ansambliga Camerata Tallinn, kitarrist Heiki Mätlikuga). Ta on esitanud paljude Eesti heliloojate teoseid (Mägi, Sink, Tamberg, Tormis, Tulev jt), salvestanud mitu CDd ning teinud pikka aega koostööd mitme Eesti muusikafestivaliga (Haapsalu Vanamuusikafestival, David Oistrahhi festival jt).
Uku Joller (Eesti)
Bass-bariton Uku Joller, kelle repertuaar hõlmab muusikat varabarokist kuni kaasajani, on pälvinud tunnustust eelkõige varajase- ja barokkmuusika interpreteerijana, olles üks nõutumaid selle ajastu muusika esitajaid Eestis. Samuti on ta hinnatud vokaalpedagoog.
Joller on lõpetanud professor Mati Palmi ja professor Ivo Kuuse lauluklassi Tallinna Riiklikus Konservatooriumis 1989. aastal. Täiendanud end Inglismaal The Hilliard Ensemble’i meistrikursustel, Soomes Sibeliuse Akadeemia bel canto suvekursustel, Harry van der Kampi barokklaulu meistrikursustel Kangasniemis ning Savonlinna ooperifestivali suvekursustel Peter Berne’i juhendamisel.
Ta on laulnud aastatel 1981–1989 RAT Estonia ooperikooris ning 1989–1993 Eesti Filharmoonia Kammerkooris. Alates 1994. aastast töötab nii viimases kui ka Eesti Rahvusmeeskooris hääleseadjana, aastast 1996 hääleseade õppejõuna ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Aastatel 2005–2007 õpetanud vokaalmetoodikat ja vokaalansamblit Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis.
Solistina on Joller teinud koostööd selliste orkestritega nagu Tallinna Kammerorkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Barokkorkester, Göteborgi Sümfooniaorkester, Concerto Copenhagen, The Israel Camerata Jerusalem, Püha Kristoferi Kammerorkester (Leedu) jt ning dirigentidega Neeme Järvi, Eri Klas, Jüri Alperten, Tõnu Kaljuste, Andres Mustonen, Olari Elts, Risto Joost, Nikolai Aleksejev, Paul Hillier, Saulius Sondeckis, Howard Arman, Roland Böer, Edward Higginbottom, Steven Fox, Kaspars Putninš jt. Ta on laulnud mitmete ansamblite koosseisus, sh Väike rinG, Heinavanker, Tallinn Baroque, Vox Clamantis, Corelli Consort, NYYD Ensemble, Butterflies in the Sky (Läti) jt.
Kaidi Ugandi (Eesti)
Kaidi Ugandi alustas viiuliõpinguid 5-aastaselt Tallinna Lastemuusikakoolis. Seejärel
õppis ta Tallinna Muusikakeskkoolis ning G. Otsa nimelises Muusikakoolis. Eesti
Muusikaakadeemia lõpetas Kaidi prof. Tõnu Reimanni viiuliklassis ning
magistrantuuri Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dots. Urmas Vulbi ning prof.
Aleksander Fischeri juures. Kaidi Ugandi täiendas end mitu aastat Sibeliuse
Akadeemias Helsingis prof. Erkki Kantola käe all.
Kaidi Ugandi on osa võtnud O. Shihmurzajeva, I. Bezrodnõi, S. Shalmanni, E.
Hvenkilse, G. Ja C. Silvay` jt. meistrikursustest. Ta on on esinenud mitmete
kammeransamblite ja orkestrite koosseisus nii Eestis, Soomes, Saksamaal, Itaalias,
Austrias, Śveitsis, Lõuna-Ameerikas, Iisraelis, Iraanis ja mitmel pool mujal.
Kaidi Ugandil on tihe koostöö helilooja Erki Meistriga, kelle kirjutatud lugude
esiatajaks ta on ("Triduum" kahele viiulile, "Mrauk" kahele viiulile ja klaverile,
"Tähemõrsja" vokaalansamblile ja keelpillikvartetile, "Päikesepillajad" kahele koorile
ja sooloviiulile" jpt).
Kaidi ansamblipartneriteks on mitmed suurepärased muusikud (Marju Riisikamp,
Lev Klychkov, Arvo Leibur, Andreas Lend jpt).
Kaidi Ugandi on ka hinnatud viiulipedagoog. Ta on töötanud viiuliõpetajana Tallinna
Vanalinna Muusikakoolis ning juhtinud viiuliringi tööd Tallinna
Kunstigümnaasiumis. Praegu õpetab ta viiulimängu Gustav Adolfi Muusikakoolis.
Aastal 2009 asutas ta muusikakooli Studio Melos ning tegutseb samas peale juhtimise
ka viiuliõpetajana.
Samuti mängis Kaidi Põhjamaade Sümfooniaorkestris (dirigent A. Tali), mängib
Klaaspärlimäng Sinfoniettas (dirigent A. Mustonen) ning on osalenud Tallinna
Kammerorkestri, Tartu Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Pärnu Linnaorkestri
projektides.
Marko Kupari (Soome)
Kaarel Kroonmäe (Eesti)
Kaarel Kroonmäe alustas muusikaõpinguid Paide Muusikakoolis, jätkas G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis Taavi Kuntu juhendamisel ning omandas 2012. aastal bakalaureusekraadi Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias Indrek Vau juhendamisel. Ta on täiendanud end Kristian Steenstrupi ja Urban Agnase meistrikursustel. 2012-2015 täiendas end EMTA Interpretatsioonipedagoogika Instituudi magistriõppes. Kaarel Kroonmäe on mänginud Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestris, Kaitseväe Orkestris, Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ja mitmetes kammeransamblites. Tegutseb kammermuusiku ja pedagoogina.
Liene Andreta Kalnciema (Läti)
Liene Andreta Kalnciema on sündinud Riias. Ta on arendanud end nii klaveri- kui orelimängus. Liene Andreta õppis klaverit Läti Muusikaakadeemias professor Ventise Zilbertsi ja Eesti Muusikaakadeemias professor Ivari llja juures ja sai magistrikraadi 2006. aastal. Magistrikursused Läti Muusikaakadeemias lõpetas ta professor Vita Kalnciema juures aatal 2011. Liene Andrea on võitnud Darius Milhaudi rahvusvahelise klaverikonkursi esimese preemia, Pariisis 1997, Nikolai Rubinsteini rahvusvahelise klaverikonkursi esimese preemia, Pariisis 1998, saanud Läti Kultuuriministeeriumi aukirja tunnustamaks suurepärast edu neil võistlustel. Veel on Liene Andreta Kalnciema saanud mitmeid tunnustusi: Rahvusvaheline S. Vainiunase klaverikonkurss – diplom, 2001; Petr Ebeni rahvusvaheline orelikonkurss – esimene preemia ja auhind Petr Ebeni teoste parima ettekande eest, Opava, Tšehhi Vabariik, 2010; César Francki rahvusvaheline orelivõistlus – kolmas auhind, Haarlem, Holland, 2013; Wadden Sea rahvusvaheline orelikonkurss – kolmas auhind, Esbjerg, Taani, 2017. Liene Andreta Kalnciema on osalenud mitmetel meistrikursustel ja esinenud Eestis, Leedus, Saksamaal, Soomes, Madalmaades, Kanadas, Tšehhi Vabariigis, Valgevenes, Belgias, Poolas, Taanis, Rootsis ja Lätis nii solisti kui kammermuusikuna. Osalenud rahvusvahelistel oreli- ja kammermuusikafestivalidel – 16. sajandi Rahvusvaheline orelimuusikafestival Prahas (2011); Rahvusvahelised orelimuusikafestivalid Belgias ja Poolas, Rahvusvaheline Vox Angelica festival Jūrmalas (2015); Rahvusvaheline orelimuusika festival "Rīgas Doms 2015" jne. Alates 2006. aastast töötab ta Martini kiriku organistina Riias. Liene Andreta on alaline esineja Riia katedraalis ja alates 2009. aastast on ta klaveri- ja orelisaatja Läti Muusikaakadeemias.
Ka Bo Chan (Hong Kong)
Ka Bo Chan sündis ja kasvas Hongkongis. Ta avastas oma kontratenori hääle karaoket lauldes. Teismelisena kolis ta USA-sse ja asus laulma kammerkoori. Ameerikas õppis ta laulmist LeaAnn DenBeste ja Leslie Greeni ning koorijuhtimist Lonnie Cline juhendamisel. Eestisse tuli Ka Bo Chan 1997. aastal Veljo Tormise kutsel. Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis õppis ta koorijuhtimist Hirvo Surva ja Merike Toro ning hääleseadet Leelo Talviku juures. Ka Bo omab bakalaureusekraadi finantsjuhtimise alal ja magistrikraadi on ta omandanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Teele Jõksi juhendamisel ning lisaks osalenud mitmetel meistrikursustel. Ka Bo on laulnud paljude suurepäraste kollektiivide ning eesti ja välismaa andekate muusikutega. Ta on osa võtnud erinevatest festivalidest ning on esinenud solistina nii Eestis, Lätis, Leedus, Taanis, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Iisraelis, Venemaal kui ka Hiinas. Ka Bo Chan on Mart Saare nimelise lauljate konkursi laureaat. Tema repertuaar ulatub vanamuusikast tänapäevani ning kammermuusikast ooperiteni. Lisaks laulmisele töötab ta vokaalpedagoogi, koormeistri ja dirigendina.
Pascale van Coppenolle (Šveits)
Geboren in Tokio. Orgelstudien bei Prof. Hubert Schoonbroodt am Königlichen Konservatorium Lüttich, Aufbaustudium Tonsatz und Tonsatzpädagogik an der Musikhochschule Köln. Meisterkurse bei Isoir, Lagacé, Vogel, Tagliavini und Darasse.
Konzerttätigkeit in Europa, USA, Brasilien und Japan. 6 Jahrhunderte Orgelrepertoire mit Schwerpunkt alte Musik. Innovative Pädagogik in Theoriefächern mit Spezialgebiet Renaissance-Kontrapunkt. 1994 Diplomarbeit « Verwendung der Orgel in der zeitgenösisschen Musik ».
Nach der Karriere in Belgien und Luxemburg heute Organistin an der Stadtkirche Biel und Hauptfachdozentin für Orgel und Kirchenmusik an der Hochschule der Künste Bern. Initiatorin verschiedener Anlässe rund um die Orgel in der Stadtkirche Biel wie Kunst im Gottesdienst und Abendklänge, Mittagsklänge, Seelenklänge, KinderOoooorgel, mit vielfältigen Programmen unter Einbeziehung verschiedener Kunstsparten. Mitwirkung bei der Realisierung der neuen Metzler-Orgel, die, als Weltpremiere, unter Einbeziehung der Forschungsarbeit ihres Vorgängers Daniel Glaus, über ein 4. Manual mit dynamischen Wind verfügt.
Freie Improvisation mit anderen Musikern sowie mit Elektronik. Konzerte mit Solisten und Ensembles wie Christophe Deslignes, Peregrina, Dragma, Syntagma, Arcomelos, Marc Mangen (Jazz), Oni Wytars, Chant 1450 u.a.
CD-Aufnahmen, insbesondere das historische Orgelerbe Luxemburgs, in der internationalen Presse vielfach gewürdigt. Studien in Fachzeitschriften wie Organ Kenkyu (Japan).
Die kürzlich veröffentliche Doppel-CD „Dynamisch“ präsentiert beide Orgeln der Stadtkirche Biel:
CD1: „Vom Hexachord zur Chromatik“ mit Werken von Scheidt, Byrd, Frescobaldi, Bull, Sweelinck , Bach und Liszt; CD2: freie winddynamische Improvisationen, Solo und im Duo mit Hans Koch (Bassklarinette), Jonas Kocher (Akkordeon), Hannah E. Hänni (Stimme) und Luke Wilkins (Geige).
Ene Salumäe ja Meder Consort (Eesti)
MederConsort on loodud organisti ja kirikumuusiku Ene Salumäe initsiatiivil 2003. aastal, ajendiks rahvusvaheliselt tuntud festivali Vantaan Barokki kunstilise juhi Håkan Wikmani kutse esitada festivali raames ka Eesti barokkmuusikat. Tallinnas ja Riias tegutsenud Johann Valentin Mederi teostest täispika kavaga anti festivalil menukas kontsert ning Eestist, Lätist, Soomest ja Rootsist pärit muusikute sõpruskonnast oligi sündinud ansambel MederConsort. Projektilaadse tegutsemislaadiga ansambel on erinevas koosluses üles astunud ka hiljem nii Eestis kui Rootsis. Lauljate-mängijate hulgas on olnud dirigente, kirikumuusikuid, kooriartiste, orkestrante, nii interpreete kui pedagooge, kes tegelevad muusikaga väga laiahaardeliselt ja keda ühendab huvi barokkmuusika vastu ning kogemused koosmusitseerimisest erinevates ansamblites, koorides ja orkestrites
Ansambli MederConsort koosseisus musitseerivad tänasel kontserdil koos asutajaliikme ja organisti Ene Salumäega tema viimaste aastate sagedased muusikapartnerid erinevatest kooslustest, Eesti noorema põlve säravad barokkmuusikud Meelis Orgse, Villu Vihermäe ning Triin Krigul.
Christian Tarabbia (Itaalia)
Born in 1981, Christian Tarabbia studied organ and organ composition at Conservatorio Cantelli in Novara and then he specialized at the International Institute of Ancient Music in Milan in Lorenzo Ghielmi’s organ class.
He frequented master classes with L.F.Tagliavini, P.D.Peretti, J.C.Zehnder and L.Lohmann and J.D.Christie.
To the study of organ and concert literature as a soloist he has always joined a keen interest in choral and instrumental music, collaborating with several “ensembles” with whom he has held concerts at the harpsichord and organ and is he has performed as soloist the whole corpus of Haendel’s organ and orchestra concerts.
Since 2002 he has been titular organist at the Collegiata di Santa Maria in Arona, succeeding prof. Paolo Crivellaro in this capacity.
In 2005 he founded “Sonata Organi” music and cultural association. He is Art Director of the International Organ Festival, which yearly takes place in Arona, as well as of the Novara Province Organ Season focused to preserve and valorize Italian historical instruments.
He has held organ concerts at important sites in Italy (all the major cities and festivals), Germany, Spain, France, Poland, Denmark, Portugal, Switzerland, Belgium, Norway, Sweden, Slovak Republic, Austria (Schönbrunn Imperial Palace Chapel) and Russia (Moscow Bach festival in catholic cathedral).
In 2013 he has performed a concert tournée in Australia in Ballarat Organ Festival, Melbourne and Sydney.
He was invited to held master classes focused on Italian organ and keyboard music in many European academies and “Gnessin” State Academy of Music in Moscow.
His performances were transmitted by Italian, Portuguese, Polish and Spanish national televisions and by Australian Classical Radio 3MBS.
Mirella Dirminti ja Paolo DeVito (Itaalia)
MIRELLA DIRMINTI on lõpetanud G.Rossini konservatooriumi Pesaros maksimumtulemustega kompositsiooni ja oreli erialal. Mõni aeg hiljem sai diplomi ka klavessiini ja muusikapedagoogika erialal.
1996. aastal võitis taI I preemia konkursil Noored diplomaadid Viterbos.
Ta on õppinud mitmetel meistrikursustel, mida juhendanud väljapaistvad interpreedid Kooiman, Vogel, Radulescu, Zerer, Stembridge jpt. Annab kontserte nii solisti-, duopartneri (4-l käel), kui ansamblistina. Ta kuulub Marche maakonna orelite restaureerimise nõukogusse. Tegutseb ka muusikaõpetajana põhikoolis ja gümnaasiumis. Alates 2003 juhatab koori Citta di Gentile Fabriano linnas.
PAOLO DEVITO omandas organisti ja klavessinisti kõrghariduse Pesaros ja Perugias, tulemuseks maksimumpunktid. Muusikateaduse alal saavutas laureaadi tiitli. Salvestanud koostöös Perugia konservatooriumi kvintetiga J.S.Bachi kontserdid 2.-le, 3-le ja 4-le klavessiinile.
Töötab alates 1984. aastast Fabriano Sacra Famiglia kirikus organistina. Juhatab koguduse koori ja koori Santa Cecilia. Alates 1988. aastast on olnud festivali Settembre Organistico kunstiline juht ning tegutseb muusikaloo juhendajana Fabriano Täiskasvanute Ülikoolis.
Toomas Trass (Eesti)
Toomas Trass (1966) lõpetas 1986 Tallinna Muusikakeskkooli muusikateooria
erialal ning 1992 Tallinna Konservatooriumi heliloojana prof Lepo Sumera
juhendamisel, õppides paralleelselt orelit prof Hugo Lepnurme juures. Hiljem
jätkas ta kompositsiooniõpinguid Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris prof
Jaan Räätsa käe all. Toomas Trass on täiendanud end oreli alal Belgias
(1990), Hollandis (1999) ja Hispaanias (1992–1993).
Alates 1993. aastast töötab Toomas Trass Eesti Muusikaakadeemias ja Tallinna Ülikoolis oreli ja
muusikateooria dotsendina. Ta on esinenud organistina Eestis, Euroopas, Venemaal, Ameerikas. Tema teoseid on esitatud Lääne-Euroopas, Ameerikas, Jaapanis jm. Heino Elleri nim preemia (1998) "Luukas Passiooni" eest.
Tähtsamad teosed: Animaooper "Die Sprotte im Sonnenhein" (rezhissöör Mati Kütt,
“Tallinnfilm”, 1993, eripreemia Annesy animafilmide festivalil 1996),
oratoorium Passion of St Luke (1997), Advendikantaat "Immanuel" (1998), "Ohio
Mass" orelile, keelpillikvartetile ja segakoorile ja solistidele (1998), Concerto kammerorkestrile (1998), dokumentaalooper "Peeter!" solistidele ja fonogrammile (2003), "Pardon,
Olivier!" fonogrammile ja flöödile (2004), "Livomemoria" puhkpilliorkestrile (2008), "Christus"-Suite orelile, "Aastaajad" fonogrammile, klaverile ja lugejale, "2 kurba laulu" Karl Ristikivi tekstile (2006), oratoorium "Rememoria" segakoorile, solistile, orelile ja sümfooniaorkestrile (2006), Süda/Trass "Viis lõpetatud pala" orelile, "Mater misericodiae" orelile ja segakoorile, "Ave Maria" solistile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile, muusikat filmidele, reklaamidele jm
Noora Karhuluoma (Rootsi)
Noora Karhuluoma on saanud hariduse ooperilaulu alal Helsinkis, Stockholmis, Brüsselis ja Göteborgis. Tema põhivaldkonnaks on varajane kammermuusika, kuid ka romantismiajastu lied. Noora Karhuluoma debüteeris 2015. aastal Malmö ooperiteatris Donna Anna rollis Mozarti ooperis Don Giovanni. Ta on ka kogenud oratooriumisolist.
Hanna Thiel (Saksamaa)
Hanna Thiel on saanud viola da gamba alase hariduse Bremeni Muusikakõrgkoolis ja Kopenhageni Kuninglikus Konservatooriumis. Hanna Thiel tegutseb vabakutselise muusikuna ning on teinud kaastööd ansamblites Concerto Copenhagen, Nordic Network for Early Opera, Weser Renaissance Bremen, Sirius Viols, Göteborg Baroque, Höör Barockensemble ja Copenhagen Solists.
Marco Bonacci (Itaalia)
Marco Bonacci, päritolult itaallane, alustas oma oreliõpinguid 12-aastaselt professor Paolo Crivellaro juures. Aastatel 1999-2012 elas ta Soomes ning 2016.aasta kevadel sooritas ta organisti A-taseme diplomieksami Helsinki Sibeliuse Muusikaakadeemias, kus ta lisaks orelile õppis ka klavikordi-ja klavessiinimängu professor Aapo Häkkineni käe all.
Samuel Jalakas (Eesti)
Alustas muusikaõpinguid plokkflöödiga 7-aastaselt, sest esialgne soov trombooni õppima minna ei läinud täide instrumendi raskuse tõttu. Kolm aastat plokkflöödi õppimist, kui tekkis huvi taas vaskpilli mängima hakata. Valitud sai trompet, sest tromboon tundus endiselt liiga suur. Põhikooliga samaaegselt lõpetas Kuusalu Muusikakooli kiitusega, õpetajaks Ott Kask. Edasi suundus õppima G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli, erialaõpetajaks Priit Aimla. Nüüd on jõudnud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2. kursusele, õppejõuks Indrek Vau. 2014. aasta oktoobrist töötab Politsei- ja Piirvalve Orkestris. Erinevaid projekte on teinud kaasa nii ERSOs kui RO Estonia orkestris. Samuti lööb kaasa noorteorkestris Reaalmažoor. Õpetamise kogemust on saanud nii enda erialaõpetajatelt, kui ka näiteks Kuusalu Kunstide koolis trompeti- ja plokkflöödi tunde asendades.
Aaro Tetsmann (Eesti)
Aaro Tetsmann on lõpetanud Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli muusikateooria erialal, jätkanud õpinguid Eesti Muusikaakadeemias ja Helsingi Sibeliuse Akadeemias, kus omandas kirikumuusiku ja organisti magistri kraadi. Oreliõpinguid alustas ta Rolf Uusvälja käe all ning jätkas professor Hugo Lepnurme, Ines Maidre ja Markku Heikinheimo juhendamisel. Tetsmann on täiendanud ennast mitmetel meistrikursustel, sealjuures regulaarselt professorite Hans-Ola Ericssoni ja Gary Verkade käe all Rootsis. Ta on andnud kontserte kodumaal, Põhjamaades, Saksamaal, Belgias, Ungaris, Venemaal ja Kanadas. Praegu töötab Aaro Tetsmann Pärnu Eliisabeti koguduse organisti ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia oreli- ja liturgilise orelimängu õppejõuna.
Tuule Kann (Eesti)
Tuule Kann (5.09.1964) kanneldaja ja õpetaja.
Õppinud kandlemängu Eestis (õp. Els Roode) ja Leedus (doc. Regina Tamošaitene). On täiendanud end 1990-93 Tallinnas Ene Lukka, Mikk Sarve, Igor Tõnuristi ja 1993 ning 1998-99 Sibeliuse Akadeemias Minna Raskineni, Sinikka Kontio, Timo Alakotila, Raoul Björkenheimi jmt. juhendusel.
Töötanud kandle- ja pärimusainete õpetajana nii Tallinnas, Viljandis kui Võrus. Õpilasi: Pille Karras, Leanne Barbo, Juhan Uppin jpt. Esinenud rahvusvahelistel festivalidel kodu- kui välismaal nii pärimus, jazz kui ka vanamuusika ning nüüdismuusika interpreedina.
On korraldanud August Pulsti sünniaastapäeva tähistamist, kandlekursusi, ühismängimisi Soome, Läti, Leedu ja Eesti oma ala meistritega.
Õpetanud arvutkatel pärimusmuusika kursustel ja laagrites (Leisi Värks, Pirrupuusaare perelaager jne). Korraldanud ans.-te "Tuulekandled" ja "Kannelkond" tegevust. jne. jne.
On saanud EKK rahvakultuuri sihtkapitali a-pr (2001), on pärimuskultuuri auhinna laureaat (2009)
Hana Bartošova (Tšehhi)
Hana Bartošová on kaasaja tuntumaid Tšehhi organiste ning Tšehhi muusika propageerijaid väljaspool oma kodumaad. Ta on lõpetanud kaks muusikakõrgkooli Brnos nii oreli kui klavessiini erialal (prof. Josef Pukl, prof. Alena Veselá). Ta on täiendanud end Flor Peetersi, Luigi Celeghini, Michael Schneideri ja Gaston Litaize juhendamisel.
Tema repertuaar on ulatuslik, hõlmates mitmeid ajastuid barokist tänapäevani. Ta on sageli Brno regiooni kaasaja Tšehhi heliloojate Vladimír Werner, František Emmert, Zdeněk Poláník ja Milan Slimáček teoste esmaesitaja. Ta on esinenud kaalukatel festivalidel kõikjal Euroopas, Venemaal ja USA-s nii solisti kui ansamblistina koos oma pianistist tütre Iva Bartošovága.
Hana Bartošová on Brno rahvusvahelise orelifestivali kauaaegne kunstiline juht, kuuludes oma maa hinnatud pedagoogide ja oreliekspertide sekka ning osaledes sageli konkursside žüriide tegevuses. Ta on teinud arvukalt salvestusi Tšehhi raadiole.
Alates 2010. aastast esineb HB regulaarselt erinevates USA kultuurikeskustes, muuhulgas Iowa osariigis, Spillville St.Wenceslausi kiriku ajaloolisel orelil, mille taga teadaolevalt 1893. aastal suvel oli musitseerinud ei keegi muu kui Antonín Drořak.
Przemyslav Kapitula (Poola)
Przemyslav Kapitula sündis 1965 aastal Varssavis. Muusikat õppis ta Varssavi F. Chopin’i nimelises muusikaakadeemias professor Jozef Serafin’i oreliklassis, mille lõpetas 1990. aastal. Ta võttis eraviisiliselt klaveritunde professor Kajetan Mochtak’i juures ja osales mitmetes meistriklassides professorite N. Danby, D. Roth’i M. Slechta Z. Satmary ja G. Bovet’i juhendamisel. Mitmeid aastaid tegi ta koostööd professor J. Erdman’iga.
Hetkel annab ta regulaarselt 120 kontserti aastas nii Poolas, Austrias, Argentinas, Bulgaarias, Belgias, Brasiilias, Taanis, Hollandis, Saksamaal ja paljudes teistes riikides.
Lisaks soolokontsertidele teeb ta ka koostööd paljude solistide, kooride ja orkestritega.
Ta tegutseb ka õppejõuna andes loenguid orelimuusika interpretatsioonist ja meistrikursuseid Itaalias.
Suure muusikasüdmuste organisaatorina organiseerib ta igal aastal Poolas umbes 270 kontserti 25000 kuulajale.
Ta on teinud mitmeid raadio ja telesalvestusi ning andnud välja hulga CD-plaate. Kuuludes mitmetesse Poola muusikaühingutesse, on ta kirjastanud paljude Poola oreliheliloojate teoseid.
Przemyslav Kapitula (Poola)
Przemyslav Kapitula sündis 1965 aastal Varssavis. Muusikat õppis ta Varssavi F. Chopin’i nimelises muusikaakadeemias professor Jozef Serafin’i oreliklassis, mille lõpetas 1990. aastal. Ta võttis eraviisiliselt klaveritunde professor Kajetan Mochtak’i juures ja osales mitmetes meistriklassides professorite N. Danby, D. Roth’i M. Slechta Z. Satmary ja G. Bovet’i juhendamisel. Mitmeid aastaid tegi ta koostööd professor J. Erdman’iga.
Hetkel annab ta regulaarselt 120 kontserti aastas nii Poolas, Austrias, Argentinas, Bulgaarias, Belgias, Brasiilias, Taanis, Hollandis, Saksamaal ja paljudes teistes riikides.
Lisaks soolokontsertidele teeb ta ka koostööd paljude solistide, kooride ja orkestritega.
Ta tegutseb ka õppejõuna andes loenguid orelimuusika interpretatsioonist ja meistrikursuseid Itaalias.
Suure muusikasüdmuste organisaatorina organiseerib ta igal aastal Poolas umbes 270 kontserti 25000 kuulajale.
Ta on teinud mitmeid raadio ja telesalvestusi ning andnud välja hulga CD-plaate. Kuuludes mitmetesse Poola muusikaühingutesse, on ta kirjastanud paljude Poola oreliheliloojate teoseid.
Giulia Biagetti (Itaalia)
Giulia Biagetti omandas klaverieriala diplomi Luccas L. Boccherini nimelisest konservatooriumist ja oreli ning oreli kompositsiooni diplomi Ferraras G. Frescobaldi nimelises konservatooriumis.
Kompositsiooni õppis ta Lucca heliloojate Marino Pratali ja Gaetano Giani Luporini juures.
Ta on täiendanud end mitmetse meistriklassides L. F. Tagliavini, M. Radulescu, H. Vogel’i, Michel Chapuis’I juhendamisel.
Alates 1996.a. on ta St. Martin’i katedraali organist, kus ta alustas abiorganistina 1981.a.
Ta on andnud kontserte erinevate koosseisudega ja sooloartistina paljudes Euroopa riikides.
Tema kavad on tihti pühendatud erinevatele autoritele või spetsiifilistele teemadele. Ta on esitanud mitmeid oreliteoseid Lucca ja Camaiore autoritelt, mida ta on hiljuti taasavastanud Camaiore eraraamatukogust.
Ta on Lucca katedraali kunstiline juht, “Marco Santucci di Camaiore” ühenduse president ja Camaiore orelifestivali kunstiline juht.
Ta on salvestanud mitmeid sooloplaate ja plaate koostõõs Lucca Katedraali kooriga.
Giovannimaria Perrucci (Itaalia)
õppis orelit, klaviessiini, kompositsiooni ja koorijuhtimist Pesaro konservatooriumis. Ta jätkas oma õpinguid Prantsusmaal koos X. Darasse’ga Lyon’i konservatooriumis.
Ta esineb nii sooloartistina kui ka erinevate ansamblite liikmena Euroopas, Hiinas ja Jaapanis.
Ta on seotud ajalooliste orelite uurimise, restaureerimise ja konserveerimisega, olles avaldanud mitmid artikkleid oma piirkonna ajalooliste orelite kohta.
Vytautas Kiminius (Leedu)
on Leedu üks silmapaistvamaid birbyne-mängijaid, lõpetanud Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia oboe erialal professor Robertas Beinarise klassis. Praegu praktiseerib Vytautas internina Itaalias Verona Evaristo Felice Dall'abaco Konservatooriumis oboisti Alessandro Baccini klassis. Vytautas on esimene ja ainus Leedu birbyne-professionaal, kes õpib birbyne-kunsti väljaspool Leedut ja tutvustab instrumendi võimalusi, esitades üleilmselt tuntud klassikalisi palu.
2016. aastal lõpetas Vytautas magistriõpingud sümfooniaorkestri dirigeerimises professor Juozas Domarkase klassis. Vytautas soovib oma haridust jätkata ja oma teadmisi süvendada, naastes Leedu Muusika- ja Teatriakadeemiasse birbyne meistriõpingutele. Samal aastal sai ta Leedu haridusministri diplomi loominguliste ideede ja nende rakendamise eest Leedu laulupeo „Sa oled üks meile” (Tu mums viena) korraldamisel ning kultuuriväärtuste edendamisel koos Leedu noortega. 2015. aastal tutvustas Vytautas kogu maailmale birbyne'i mängides Deutsche Welle projekti „The Sound of Europe” otseülekandel. Samal turneel esines ta Saksa rahandusministeeriumis. Oma õpingute ajal võitis Vytautas Grand Prix rahvusvahelisel konkursil „Renaissance” Armeenias, on Jonas Švedase nimelise solistide konkursi kolmekordne laureaat ja võitnud esimese koha rahvusvahelise assotsiatsiooni „Menas ir švietimas XXI amžiuje” konkursil. 2013. aastal tunnustas Leedu Vabariigi president tema rahvusvahelist tööd diplomiga.
Vytautas osales projektis „Reisimine noorteorkestriga“ (osalejad Leedust, Lätist, Eestist, Prantsusmaalt), kus ta esines solisina koos orkestriga kogu Euroopas. Tema muusikaline tee on alanud Šilutuse Kunstikoolis, Vytautas Vaičionise birbyne-klassis. 2010. aastal lõpetas ta Stasys Šimkus Konservatooriumi Klaipedas, Vytautas Zelenise klassis. Vytautas Kiminius tegeleb aktiivselt muusikaga, otsib pidevalt birbyne – Leedu rahvusliku pilli – täiendavaid võimalusi ning edendab keerulise mängutehnikaga innovaatilist esinemiskunsti.
Jurgita Kazakevičiuté (Leedu)
lõpetas 2005. aastal Leedu Muusikaakadeemia oreli erialal ja aastatel 2001–2003 õppis orelit Austrias, Salzburgis professor H. Metzgeri juures Mozarteumis. Ta on osalenud meistrikursustel Austrias, Hispaanias, Itaalias ja Leedus ning orelikonkurssidel Prantsusmaal, Saksamaal, Šveitsis, Itaalias ja Leedus. 2007. aastal võitis ta I preemia rahvusvahelisel M. K. Čiurlionise orelikonkursil Vilniuses. Solistina ja koos teiste muusikutega esines ta kontsertidel Austrias, Itaalias, Saksamaal, Šveitsis, Hispaanias, Prantsusmaal, Poolas, Ukrainas ja Leedus. Jurgita Kazakevičiūtė õpetab orelit ja klaverit Leedu riiklikus M. K. Čiurlionise nimelises Kunstide Koolis. Alates 2017. aastast on J. Kazakevičiūtė Rahvusvahelise Orelimängijate Liidu juhatuse liige.
Renato Negri (Itaalia)
(sünd. 1968, Reggio Emilia) omandas organisti hariduse Arrigo Boito-nimelises Muusikaakadeemias prof. Stefano Innocenti käe all.
Ta on end täiendanud liturgilise muusika alal Itaalia Piiskoplikul konverentsil Roomas ning osalenud interpretatsiooni alastel meistrikursustel Pistoias, juhendajaiks Harald Vogel ja André Isoir.
Alates aastast 1995 kuni 2001 töötas ta titulaarorganisti, kapellmeistri ja sakristaanina Reggio Emilias, San Francesco da Paola kirikus. Selline tähtajatu lepinguga ametikoht sai spetsiaalselt temale loodud itaalia koguduses esmakordselt.
Renato Negri, Itaalia Kirikuorganistide Ühingu president aastatel 1998 - 2007, on aktiivselt osalenud oma kodulinna muusikaelus, andnud kontserte nii solisti- kui ansamblistina Itaalias ning raja taga.
Negri repertuaari kuulub Johann Sebastian Bachi tsükkel Fuugakunst BWV 1080, mida ta esitab ühelainsal kontserdiõhtul. 2007. aastal tegutses ta Arturo Toscanini fondi ansambliga Parmas.
Koormeistri ja organistina algatas Negri oma kodulinnas kirikukontsertide sarja. Reggio Emilia San Francesco da Paola kiriku oreli on ehitanud Pierpaolo Bigi, ning
seda pilli tutvustatakse väärikas kogumikus Orgelführer Europe.
2005. aastal, Reggio Emilia Linnavalitsuse Kultuuriosakonna ja organisatsiooni “Office of Cultural Heritage of the Diocese of Reggio Emilia-Guastalla” initsiatiivil kutsuti ellu rahvusvahelin festival Soli Deo Gloria. Organs, Sounds and Voices of the City, kunstiliseks juhiks Renato Negri. Festivalil on esinenud mitmed suurkujud nagu Gustav Leonhardt, Simon Preston, Ton Koopman, Trevor Pinnock, Andreas Staier, Bob van Asperen, Sigiswald Wieland Kuijken, Patxi Montero, Ottavio Dantone, Jürgen Essl, Christophe Rousset, Daniel Oyarzabal, Olga Pashchenko, Marco Rizzi, Christoph Hammer, Jean Guillou, Michel Chapuis , André Isoir, Olivier Latry, Michael Radulescu, Roberto Cognazzo, Daniel Chorzempa, Wolfgang Rübsam, Pierre Bardon, Pierre Hantaï, Hopkinson Smith, Gabriele Cassone, Wijnand van de Pol, Enrico Gatti, Bruce Dickey, Pieter-Jan Belder, Rudolf Ewerhart, Arnoldo Foa, Bruce Dickey, James E. Goettsche, Roberto Gini, Liuwe Tamminga, Ullrich Böhme, Kenneth Gilbert, Lionel Rogg, Andrea Griminelli, Fabio Biondi ning muud kollektiivid: Europa Galante, I Virtuosi Italiani, Tölzer Knabenchor, Ensemble of the Royal Concertgebouw in Amsterdam, Orchestra University of Regensburg, Italian Philharmonic Soloists, Choir of Friuli Venezia Giulia, Hungarian Orchestra Capella Savaria, Berlin Ensemble Soloists of the Berlin Philharmonic jt.
2009. aastal asutas Negri Reggio Emilia katedraalis vaimuliku muusika sarja "The Confessions of St. Augustine" (Püha Augustinuse pihtimused), koostöös lugeja Alessandro Preziosi ja ansambliga laReverdie.
2010. aastal juhatas ta Capella Regiensis koori ja instrumentaalansamblit kontserdil Reggio Emilia katedraalis, pealkirjaga “Pasolini Plays Bach. The music of Johann Sebastian Bach and the films of Pier Paolo Pasolini”, kus tekste luges näitleja Daniele Salvo ning näidati katkendeid Pier Paolo Pasolini filmidest.
2006. aastal asus Renato Negri peaorganistina ametisse Linnateatrisse “Romolo Valli”, kus asub ajalooline Montesanti orel (1815) ning andis välja CD salvestuse J. S. Bachi oreliteostega.
Aastatel 1996 – 2011organiseeris, koordineeris ja promoveeris Renato Negri Linnavalitsuse ülikooli ja Reggio Emilia kultuuriosakonna tööd, eeskätt sponsorlusega seotud muusikasündmuste korraldamist.
Modena katedraalis oli tal au koos flötist Andrea Griminelliga mängida Luciano Pavarotti matusetseremoonial.
2008. aastal astus ta üles dirigendina, ning koos Friuli Venezia koori ja ungari orkestri Capella Savariaga kanti ette J.S.Bachi Missa h-moll.
2009. aastal asus ta Cappella Musicale di Reggio Emilia eesotsa, pühendudes eeskätt J.S. Bachi kantaatide esitamisele. 2010 esines ta basso continuo rühmas Bachi Magnificat, BWV 243 ja kantaadi BWV 80 ettekandel koos orkestriga Regional Orchestra of Emilia Romagna ja Friuli Venezia Giulia kooriga. Kontserdid toimusid linnades nagu Reggio Emilia, Cortina d'Ampezzo ja Parma.
2012 esines ta Rivaras (San Felice sul Panaro, Modena) maavärina järel korraldatud kontserdil pealkirjaga "The organ miracle", tema ise istumas kirikus oreli taga, publik aga väljas, toimunut suurelt ekraanilt jälgimas.
Mitmeid ta kontserte on üle kandnud Paolo Terni kanalil Nation Culture Radio Broadcasting.
2007, pärast Ovi-Chichi perekonna annetust Hillebrand-oreli ehituseks on Renato Negri oreli eriala õppejõud ja kultuurikorralduse sekretariaadi liige asutuses nimega Higher Institute of Musical Studies of Reggio Emilia and Castelnovo ne’ Monti.
Lilian Langsepp (Eesti)
on keskendunud ajalooliste harfide tehnikate ja repertuaari taastamise ning väljaarendamise uuringutele ning praktikale seoses selle instrumendi kasutamisega traditsioonilistes euroopavälistes kultuurides, tuginedes euroopa keskaegsete harfide ja erinevate kultuuride sama perekonna traditsiooniliste instrumentide mängutraditsioonidele ning ikonograafilistele leidudele.
Mitmekülgse muusikuna on Lilian Langsepp esinenud alates 1994. aastast solistina ja erinevate ansamblite koosseisus Eestis, Euroopas, USA-s, Hiina RV-s, Sri Lankal, Indias, Argentiinas, Lõuna-Koreas, Iraanis, Venemaal. Tema sageli improvisatsioonidega põimitud repertuaaris on peamiselt lääne varajane ning euroopaväliste kultuuride klassikaline muusika, kuid ka tema originaallooming. See on viinud paljude ühisprojektideni selliste muusikutega nagu V. Hemapala Perera, Fernando Reyes, John Thompson, Dr Mustafa Raza, Dariush Rasouli, Patricio Zeoli jt. Varajase muusika ja eelklassikaliste harfide interpretatsiooni on L. Langsepp õppinud Schola Cantorum Basiliensis'es (Šveits, 1997–2000), keskendudes hispaania renesanss- ja barokkmuusikale. Orientaalse muusika alal on ta täiendanud end selliste väljapaistvate meistrite juures, nagu Ustad Ali Akbar Khan, Fan Ran, Dariush Rasouli jpt. L. Langsepp töötab õppejõuna Tartu Ülikoolis ning H. Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis, on Schola Gregoriana Tartuensis ’e asutaja ja kunstiline juht alates aastast 2000. LL on Tartu Vanamuusika Festivali konsultant ja paljude trükiste toimetaja alates selle asutamisest 1996. aastal. Tema teadustöö keskmes Tartu Ülikooli filosoofiadoktorandina on muusika taju analüüsimine.
Saile Johanna Langsepp (Eesti)
vabakutseline koreograaf-tantsija – on lõpetanud Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli ning Tallinna Ülikooli koreograafia osakonna (cum laude). Lisaks on ta õppinud keskaja- ja barokktantsu (alustades Jane Gingelli käe all), hiina võitluskunsti sisemisi stiile (meister Zhang Shangmini juhendusel), osalenud läbi aastate erinevates liikumiskunsti puudutavates töötubades nii kaasaegse tantsu vallas kui ka Euroopa varajasi tantse käsitlevatel kursustel. S. J. Langsepp on saanud lavapraktikat nii Eestis kui ka väljaspool, alustades “Vanemuise” teatri etendustes osalemisega kuni omaloodud koreograafia esitamiseni välisriikides. Ta on olnud ka kaastegev trupis Goltsman Ballet. Tema tantsus põimuvad erinevate stiilide, ajastute ja kultuuride pärand.
Rebecka Karlsson (Rootsi)
on kaitsnud magistrikraadi Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias (Royal College of Music), õppinud viiulit prof. Anna Lindali ja prof. Karl-Ove Mannbergi juures ning täiendanud end meistrikursustel prof. Harald Thedéeni ja prof. Terje Moe Hanseni juures. Alates 2005. aastast on Rebecka Karlsson keskendunud varajasele muusikale ja barokkviiuli repertuaarile. 2008. aastal lõpetas ta barokkviiuli erialal bakalaureuse stuudiumi Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias ning käesoleval ajal jätkab õpinguid Saksamaal, Trossingeni Riiklikus Muusikakõrgkoolis prof. Anton Stecki juures. Ta on osalenud barokkviiuli kursustel, mida on juhendanud Stefano Montanari, Rachel Podger, Stanley Richie. Lisaks õpingutele on Rebecka Karlsson mänginud paljude professionaalsete orkestrite koosseisus, sealhulgas rootsi juhtivates barokkorkestrites nagu Drottninghaolms Barockensemble, ReBaroque ja Drottningholmi Teatri Barokkorkester. 2009. aasta sügisel osales ta Saksamaal Müncheni Hofkapelle töös. Rebecka Karlsson tegutseb aktiivselt kammermuusikuna, sageli kontsermeistri rollis, kuid ka solistina. Viiuldaja Rebecka Karlsson on saanud kahel korral Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia õppestipendiumi.
Klaaspärlimäng Sinfonietta (Eesti)
Klaaspärlimäng Sinfonietta (rahvusvaheliselt Glasperlenspiel Sinfonietta) on professionaalsetest solistidest, kammermuusikutest ja orkestrantidest koosnev orkester, mille suurus ja koosseis varieerub vastavalt repertuaari vajadustele, alates keelpilliansamblist kuni 35- või 40-liikmelise Beethoveni-koosseisuni. Klaaspärlimäng Sinfonietta tõestab, et igasugune muusika võib tuua meelevärskust, soojendada hinge ja anda energiat. Selline energeetika ja individuaalsuse tunnetus on Klaaspärlimäng Sinfonietta üks väärtuslikumaid tunnusjooni. Repertuaar hõlmab klassikat barokist tänapäevani, Bachist Piazzollani, aga samuti Eesti muusikat alates Heino Ellerist kuni värskeima uudisloominguni.
Sinfonietta tegutseb ERPi kui katusorganisatsiooni all alates aastast 2009. Idee algataja on dirigent ja Risto Joost, kes kutsus orkestri kokku Tallinn Sinfonietta nime all ning jäi selle kunstiliseks juhiks aastani 2011. Sinfonietta on väga tihedalt seotud festivaliga Klaaspärlimäng, mistõttu aastast 2012 kannab ta festivaliga sama nime. Samal aastal sai Andres Mustonenist orkestri kunstiline juht ja peadirigent. Andres Mustoneni äärmiselt omanäoline muusikunatuur määrab suuresti ka Klaaspärlimäng Sinfonietta repertuaarivaliku, stiili ning esitusmaneeri. Suure osa repertuaarist moodustab muusika, mis on kas spetsiaalselt loodud orkestrile, mis maailmavaateliselt haakub peadirigendi ideaalidega või mille autorid on Andres Mustoneniga juba pikaaegses loomingulises koostöös. Need heliloojad on Gija Kantšeli, Aleksandr Knaifel, Valentin Silvestrov, Arvo Pärt, Peeter Vähi, Erkki-Sven Tüür, Galina Grigorjeva. Mustonen on öelnud: "Ma pole kunagi jaganud lava kellegagi, keda ma ei tea, kes pole mu sõber või keda ma ei armasta." Sinfonietta tutvustab kuulajatele mineviku muusikat kui elavat ja hingavat organismi, mitte kui museaalseid tolmukorra alt väljakaevatud partituure. Kontsertidelt saadud energiavoogu ja spontaansust ongi publik ja arvustajad vast ehk kõige enam kommenteerinud. Viimastel aastatel on Glasperlenspiel Sinfonietta lisaks Eestimaale esinenud rahvusvahelistel muusikafestivalidel üle maailma – Šveitsis, Austrias, Itaalias, Soomes, Lätis, Saksamaal, Belgias, Brasiilias, Tšiilis, Argentinas, Uruguais, Venemaal, Türgis, Iraanis ja Kreekas.
Sanna Katariina Räsänen (Soome)
lõpetas Helsingi Sibeliuse Akadeemia 1993. aastal. Tema põhieriala oli koorijuhtimine ja lõputöö kirikumuusikast.Ta jätkas oma õpinguid oreli erialal prof. Kari Jussila ja organisti Markku Hietaharju juhendamisel ning esitas oma dipomikontserdi Sibeliuse Akadeemias 2002. aastal. Ta täiendas ennast Itaalias Cristopher Stembridge juhenamisel.
Sanna on olnud kutseline kirikumuusika 25 aastat. Ta on järjepidevalt andnud soolokontserte ja osalenud mitmetes kammerkoosseisudes. Enne Taani kolimist 2017. aastal, täätas ta 10 aastat organistina Stokholmis ja Rootsi läänerannikul.
Martin von Bahr (Rootsi)
töötab oboistina Stokholmis. Ta omandas diplomi Rootsi Kuninglikus Akadeemias 2007. aastal ja täiendas end Saksamaal Freiburgis. Martin töötab paljudes Rootsi orkestrites ja on teinud koostööd mitmete dirigentidega: Alan Gilbert, Valerij Gergiev, Esa-Pekka Salonon ja Myung-Whun Chung.
Orkestri solistina on ta esitanud Mozardi ja Lars-Erik Larssoni kontserte. Niisamuti meeldib talle väga esitada kammermuusikat.
Elke Unt (Eesti)
Kirikumuusik ja organist Elke Unt on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialal õpetaja Reet Ratassepa käe all (1991) ning Helsingis Sibeliuse Akadeemia kirikumuusika erialal (1998). Orelit on Unt õppinud professor Kari Jussila käe all. Ta on osalenud mitmetel rahvusvahelistel oreli meistrikursustel Göteborgis, Pariisis ja Helsingis.
Elke Unt annab aktiivselt soolokontserte ja esineb kammermuusikuna ning korraldab alates 2014. aastast Peipsimaa orelifestivali. Alates 2018. aasta novembrist töötab ta Lapua Toomkirikus Soomes organistina. 2006-2018 korraldas ta Tartu Jaani kirikus toimuvaid muusikaveerandtunde, suviti Lõuna-Eesti kirikutes kontserdisarja „Suvehelid“. Tema eestvõtmisel toimus 2014–2018 Tartu Talvemuusika festival. Unt on olnud mitmete üldkiriklike ja riiklike jumalateenistuste muusikaliseks juhiks, töötanud Tartu Ülikooli-Jaani koguduse muusikajuhina 2011–2018, kirikumuusika õppejõuna Viljandi Kultuuriakadeemias ning on Hugo Lepnurme Muusikaühingu ja Luteeriuse Sõprade Ühingu asutaja ja juhatuse liige. Aastatel 2015–2018 tegeles Elke Unt Tartu Jaani kiriku barokkoreliprojekti juhtimisega.
Heliloojana on Elke Unt kirjutanud peamiselt muusikat orelile ning vaimulikku koorimuusikat segakoorile ja soolohäältele. Tema loomingut on salvestatud CD-plaadile „Võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha“ (2010), millel musitseerivad Atlan Karp (bariton), Karmen Puis (sopran) ning Tartu Noortekoor. Koostöös Soome noodikirjastuse Sulasoli ja Juhani Haapasaloga on ilmunud Elke Undi „Viis psalmi“ häälele ja orelile. Ta on ka Tartu Jaani kirikut, rahva- ja kirikukalendri pühasid ning Tartu linna tutvustava lasteraamatu „Kirikurott Luteerius ja tema sõbrad“ (Luteeriuse sõprade ühing, 2010) autor.
Elke Unt on pälvinud Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia loomingulise tegevuse eest (2012).
Loreto Aramendi (Hispaania)
Rahvusvaheline esineja ja Santa Maria del Coro Basiilika peaorganist.
Ta on esinenud mitmete soolokontsertidega rahvusvahelistel festivalidel USA-s, Jaapanis, Kanadas, Venemaal, Argentiinas ja enamus Euroopa riikides.
2015. aastal avaldas ta topelt CD, kus esitab Santa Maria del Coro Basiilika orelil C. Francki F. Liszti, J. Brahmsi ja Ch. Tournemire teoseid. Talle omistati “Choir & Organ” ajakirja poolt 4-tähe auhind.
Olles huvitatud oreliehitusprotsessist, teeb ta alates 2014. aastast koostööd mitmete orelite restauraatoritega Prantsusmaal ja Hispaanias.
Ta alustas oma õpinguid San Sebastiani konservatooriumis, kus ta omistas kõrgeima kraadi klaveri, klavikordi, oreli ja kammermuusikas.
Õppis orelit Bayonne’i konservatooriumis ja lõpetas selle kuldmedaliga.
Ta on teinud mitmed aastad koostööd Baski Sümfooniaorkestriga, kellega ta salvestas ka kaks CD-d. Ta on andnud kontserte nii sooloartistina kui ka mitmete ansamblite koosseisudes organistina, pianistina ja klavikordimängijana.
Hetkel töötab ta professorina San Sebastiani konservatooriumis.
Corelli Consort (Eesti)
Barokkansambel Corelli Consort (kunstiline juht Mail Sildos, barokkviiul) on üks väheseid muusikute ühendusi Eestis, kes mängib barokkmuusikat omaaegsetel originaalpillidel ja ajastulähedases laadis. Ansambel tegutseb aastast 1992, esimene kontsert toimus juunikuus Püha Vaimu kirikus Tallinnas.
CC ühendab Eesti professionaalseid muusikuid, kel süvendatud huvi barokiajastu elufilosoofia ja esitustraditsioonide vastu. Seetõttu otsib ansambel ka esinemispaiku, mis võimendaks ajastutruult mängitud barokkmuusika sõnumit - mõisad, lossid, aadlipaleed, kirikud - väärtustades, tutvustades ja elustades muusika kaudu Eestis rikkalikult leiduvaid arhitektuurimälestisi.
CC on leidnud kindla koha Eesti muusikaelus. Ansambel mängib stiilis, mida võiks võrrelda vanade maalide puhastamisega järgnenud sajandite lisandustest. Nii võis see muusika kõlada sajandeid tagasi samades mõisa- ja lossisaalides. Tihti osaleb kontsertidel ansambli hea tuttav, kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa, kes valgustab ajaloo keerdkäike ja väärikate suguvõsade saatusi. Paljud CC kontserdid on salvestanud ERR Klassikaraadio, sarjast *Eesti mõisad 2001* valmis 2001. a. suvel ETV erisaade *Muusikud metseenidena*. Kontsert sarjas *Euroopa õukonnad - Keiserlikud jõulud* D. Bortnjanski Kontsert-sümfoonia Eesti esiettekandega Kadrioru lossis ja sarja *Eesti mõisad 2006* lõppkontsert Väikemõisa väikelastekodus on salvestatud DVD-le.
Naiskoor Carmina (Eesti)
on sündinud 1989. aasta südatalvel Tallinnas. 2019/2020 hooajal, mis on Carminale kolmekümne esimene, laulab koori ridades 28 lauljat.
Koor on alates loomisest osalenud kõigil Eesti üldlaulupidudel ja võtnud osa ENLSi korraldatud laulupäevadest ja suurprojektidest. Aastail 2000, 2005, 2008, 2012 ja 2018 on koor osa võtnud Eesti naiskooride võistulaulmisest A-kategoorias ja mahtunud edetabeli esikuuikusse.
2018. a võistulaulmisel jagas Carmina Eesti Koorijuhtide Naiskooriga 3. kohta.
Kontserte korraldab Carmina Eesti eri paikades, kuid põhiliselt Tallinna kirikuis ja kontserdisaalides. Traditsiooniks on saanud kevadine ülevaatekontsert Niguliste kontserdisaalis ja advendikontsert Püha Vaimu või Rootsi Mihkli kirikus. Ka mereäärsest Püha Jaakobi kirikust Viimsis on Carminale kujunenud omane kontserdi- ja salvestuspaik.
Carmina kaasab oma kontsertidele sageli ka noori soliste ja instrumentaliste, koori ja dirigendi pühendunud koostöös on muu hulgas sündinud põnevaid teemakontserte nt prantsuse, soome ja vene muusikast ja luulest.
Ulla Krigul (Eesti)
on üks Eesti noorema generatsiooni silmapaistvamaid organiste. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli klaveriõpilasena ning 2006. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri prof. Andres Uibo oreliklassi. Lisaks olid olulised paar aastat Viini Muusika ja Kujutavate kunstide ülikoolis prof. Martin Haselböcki oreliklassis.
Praegu töötab ta Tallinna Soome Püha Peetruse kirikus organistina.
Ulla toob regulaarselt igal aastal välja üks-kaks uut soolokava. Olulisel kohal tegevuses on kammermuusika.
Sageli reisib ta koos oma harmooniumiga mööda Eestit. Sama pilliga võib teda näha ka koos Riho Sibulaga või Kädy Plaasi ja Riivo Kallasmaaga esitamas eesti poeesiat. Samuti võib teda näha esitamas oreliloomingut põimituna gongihelidega.
Ta on toonud kuulajateni mitmete Eesti noorema põlvkonna heliloojate uudisloomingut.
Nii solisti kui hinnatud kammermuusikapartnerina on Krigul esinenud Eestimaa kirikutes, osalenud enamikel tuntumatel kodumaistel festivalidel:Tallinna Rahvusvahelisel Orelifestival, Tallinna rahvusvahelisel Bachi festival, Klaaspärlimängu festival, Leigo Järvemuusikal, Jazzkaarel ning Ukrainas Lvivi rahvusvahelisel orelifestivalil. Samuti on kontserdid viinud teda Soome, Lätti, Austriasse, Rootsi, Venemaale ja nii solistina, kui kammerkoosseisudes.
2019 kevadel ilmus tema esimene CD Erkki-Sven Tüüri oreliloomingust.
Samuti on tal plaanis laiendada orelirepertuaari elekroonikaga sidudes ning tuua seeläbi juurde ka noorem ja teistlaadi taustaga publikugeneratsioon.
Asta Krikščiūnaitė (Leedu)
on lõpetanud Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia. Õpingute ajal saavutas Noorte Artistide konkursil Moldovas esimese koha. Hiljem omandas diplomi Luciano Pavarotti laulukonkursil Philadelphias.
Aastatel 1991 kuni 1994 täiendas ta end Ameerika Ühendriikides.
Tema mitmekülgne hääl annab võimaluse esitada erinevaid muusikažanre: ooper, oratoorium, sümfoonilised suurvormid, kammermuusika ja nüüdismuusika.
Solistina on ta osalenud arvukates ooperites nii Leedus kui ka välismaal.
Tema kontserte on üle kandnus mitmed Euroopa raadiojaamad: BBC2, Norra P2 jne.
2011. aastal omistati talle Leedu presidendi poolt Leedu riiklik kultuuri- ja kunstiauhind.
A. Krikščiūnaitė on Leedu Muusika- ja Teatri Akadeemia professor ja lauluosakonna juhataja.
Kristel Aer (Eesti)
on eesti muusikamaastikul aktiivselt tegutsev organist ja orelipedagoog. Lisaks esinemistele Eesti kirikutes, on kontserdireisid viinud teda Lätti, Taani, Soome, Rootsi, Saksamaale, Poola, Tšehhi ja Venemaale. Ta on osalenud Tallinna rahvusvahelisel orelifestivalil, EMTA ja Klassikaraadio sarjas "Orelitund" ning teinud koostööd erinevate kooride, orkestrite ja mitmete Eesti tunnustatud interpreetidega, sh Sigrid Kuulmann-Martin, Arete Kerge, Ene Nael ja Peeter Sarapuu. Kristel Aer on regulaarne esineja ka erinevates suvistes kontserdisarjades, nt Tallinna Toomkiriku suvekontserdid, "Helisevad Saaremaa Orelid" ja Pärnu rahvusvaheline orelifestival. Tema orelimängu võib kuulda neljal CD-plaadil, kus ta mängib Juuru, Kadrina, Hageri ning Tallinna Metodisti kiriku orelitel.
Kristel Aer on lõpetanud aastal 1992 Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimiserialal Kuno Arengu klassis, õppides samas ka orelit Hugo Lepnurme ja Ines Maidre juhendamisel. Aastatel 1992–1999 jätkas Aer Helsingi Sibeliuse Akadeemias oreliõpinguid prof Markku Heikinheimo juures ning klavessiiniõpinguid prof Anssi Mattila käe all. Lisaks on Aer täiendanud end Kopenhaageni Kuninglikus Konservatooriumis Hans Fagiuse juhendamisel ning osalenud Luigi Fernando Tagliavini, Ludger Lohmanni, Jon Laukviki ja David Sangeri meistrikursustel.
Kristel Aer on töötanud noorteansambli "Kurekell" abidirigendina ning juhatanud segakoori "Helsinkin Laulu" (1993–1995), millega võideti 1995. aastal rahvusvahelisel võistlusel Tšehhis III koht. Aastatel 1997–2000 ja aastast 2003 töötab Aer oreliõppejõuna Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis, kus on koostanud ka oreli eriala õppeprogrammi. Aastast 2001 töötab Aer ka oreliõpetajana EELK Usuteaduse Instituudis, kus on samuti osalenud kirikumuusika osakonna õppekava koostamisel. Kristel Aer on Eesti Orelisõprade Ühingu liige (1999) ja kuulub Hugo Lepnurme Muusikaühingu juhatusse, lisaks on ta olnud ka Juuru, Kadrina, Hageri, Tartu Pauluse ja Saaremaa Kihelkonna orelite ehitamise ning restaureerimise sihtasutuste juhatuse liige. Alates 2007. aastast korraldab ta kontserdisarja "Juuru Orelisuvi".
Kristel Aer on olnud üks Peeter Süda kogutud oreliteoste redigeerijaid ja kirjutanud väljaandele ka eessõna (2004). Lisaks on ta avaldanud orelialaseid artikleid ajalehes Eesti Kirik ning ajakirjas Muusika.
Villu Veski (Eesti)
on eesti saksofonist ja helilooja.
1980. aastal lõpetas Orissaare Keskkooli, õppis aastatel 1980-1985 Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias Olavi Kasemaa klassis ja sai esimese saksofonistina klassikalise muusikahariduse, täiendades end sel alal ka Prantsusmaal Pariisi Konservatooriumi suveakadeemias Nice’is prof. Claude Delangle’i juhendamisel.
Džässmuusikuna on Villu Veski loonud ansamblid: Villu Veski kvartett (1985), Avicenna (1987), Saxappeal Band (1992), Tallinna saksofonikvarteti liige alates 1983. Põhjamaist etnodžässi mängiv muusikaprojekt "Põhjala Saarte Hääled" sai alguse 1998. Villu Veski JazzGroup alates 2006. Kontserdireisid on nende aastate jooksul toimunud pea kõigis Euroopa maades, Skandinaavias, endise Nõukogude Liidu aladel, Hiinas, Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Villu Veski on plaadifirma TUTL artist.
Kadri Ploompuu (Eesti)
alustas muusikaõpinguid Nõmme Lastemuusikakoolis Jaan Sepa klaveriklassis. Aastal 1979 lõpetas Ploompuu Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli klaveri erialal (õp.Leelo Kõlar) ning 1985 Tallinna Riikliku Konservatooriumi dotsent Lilian Semperi klassis. Orelit õppis Kadri Ploompuu 1977–1979 Georg Otsa nimelises Tallinn Muusikakoolis Aime Tampere juures ning 1979–1985 fakultatiivselt Tallinna Riiklikus Konservatooriumis professor Hugo Lepnurme juhendamisel.
Aastatel 1985–1999 oli Kadri Ploompuu Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli kontsertmeister ja oreliõpetaja. Aastatel 1990–1999 töötas Ploompuu ühtlasi oreliõpetajana EELK Kirikumuusikakoolis ning 2004–2010 EELK Usuteaduste Instituudis (aastatel 2008–2010 kirikumuusika osakonna juhataja). Kadri Ploompuu õpilaste hulka kuuluvad teiste seas Jüri Goltsov, Erika Jefimova, Silvia Pääbo, Olga Gams jt.
Aastast 1990 töötab Kadri Ploompuu EELK Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus organistina, aastast 2013 on ühtlasi toomkiriku muusikatöö juht. Kadri Ploompuu on esinenud solisti ja ansamblistina nii Eestis kui ka välismaal sh soolokontserdid Saksamaal Kielis; Rootsis Göteborgis ja 2011. a. septembris Gotlandi Orelipäevade raames Visby katedraalis ja Öja kirikus; aastatel 1992–2008 Taanis Kopenhaageni Püha Matteuse ja paljudes teistes Taanimaa kirikutes ning teinud koostööd mitmete kooride ja orkestriprojektidega. Ploompuu on sagedane esineja nii orelipooltundide kui ka täispikkade kontsertidega Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus.
Solistidest on Kadri Ploompuu teinud pikaajalist koostööd sopran Kaie Konradiga (kontserdid Taanis aastatel 1994, 1997, 2000 ja 2002, Helsingi Temppeliaukio ja Toomkirikus ning paljudes Tallinna ja Eestimaa kirikutes), sopran Ludmilla Kõrtsiga (sh Tallinna XX Rahvusvahelise Orelifestivali kontsert Räpina kirikus), sopran Pille Lillega, metsosopran Merle Silmatoga, flötist Oksana Sinkovaga, mandoliinimängija Alina Sakalouskayaga, klarnetist Madis Kariga, viiuldajate Sigrid Kuulmanni ja Meelis Vahariga ning paljude teistega. Aastast 2007 on aktiivselt tegutseva trio Sinkova-Sakalouskaya-Ploompuu liige.
Aastal 2004 ilmus Kadri Ploompuu CD Johann Sebastian Bachi, César Francki, Joseph Bonnet’, Max Regeri, Sigfrid Karg-Elerti ja Peeter Süda orelimuusikaga, mängituna Tallinna Toomkiriku orelil, 2013. aastal trio „Armonia“ (Oksana Sinkova, flööt; Alina Sakalouskaya, mandoliin; Kadri Ploompuu, orel) CD „Hingekeeled“, koostöös organist Piret Aiduloga ilmus aastal 2014 CD „Tallinna Toomkiriku orel“.
Kadri Ploompuu on EELK Kirikumuusika Liidu liige (1993, aastast 2010 ka juhatuse liige) ja Eesti Orelisõprade Ühingu liige (1999).
_JPG.jpg)
Alina Sakalouskaya (Eesti / Valgevene)
on lõpetanud Valgevene Riikliku Konservatooriumi ja samas aspirantuuri domra ja mandoliini erialal professor G.V.Osmolovski juhendamisel. 1979.a. pälvis Minskis Valgevene rahvuslikul konkursil laureaadi tiitli ja III preemia, 1986.a. Üleliidulise estraadiartistide konkursi II voorus Tallinnas I preemia ja võttis osa samal aastal Moskvas toimunud lõppvoorust. 1995.a. Itaalias Castelfidardos toimunud rahvusvahelisel konkursil pälvis III preemia ja laureaadi tiitli. Loominguliste kontaktide tipuks kujunes esinemine maestro M. Rastropavitchi poolt dirigeeritavates orkestrites S. Prokofjevi balleti Romeo ja Julia mandoliinisolistina. Alina Sakalouskaya repertuaaris on itaalia, saksa, prantsuse vanade meistrite teoseid, samuti aga ka kaasaegsete heliloojate loomingut. Alates 2000.a. elab Eestis ja teeb koostööd eesti muusikute ja kontserdiorganisatsioonidega.
Oksana Sinkova (Eesti)
on silmapaistvamaid Eesti flöödisoliste. Ta on võitnud esikohti mitmel mainekal konkursil, kokku üle 14 konkursi. 2008. aastal pälvis ta esikoha ning enamuse eriauhindadest Eesti Interpreetide Vabariiklikul Konkursil puhkpillidele. Noor interpreet on pälvinud esimesed preemiad Eesti Lastemuusikakoolidevahelisel konkursil (1991), Üleliidulisel konkursil “Noor Virtuoos” (1991), Eesti Muusikakoolidevahelistel konkurssidel (1994, 1995), Grand Prix Eesti Muusikakoolidevahelisel konkursil (1997), esimese preemia Eesti Muusikaakadeemia ja Soome Sibeliuse Akadeemia vahelisel J.S. Bachi konkursil (1998), võitnud Yamaha konkursi 1999. 2000. aastal pälvis ta Grand Prix Üleriigilisel Bachi konkursil, kus žürii otsustas preemiaid ümber jägada ning esimese preemia asemel erandina välja anda Grand Prix. Oksana Sinkova on Üleriigilise konkursi Con Brio 2000 finalist, rahvusvahelise konkursi Jurjanū Andrejs International Competition 2001 (Riias) finalist, ning rahvusvahelise PACEM IN TERRIS konkursi laureaat (Bayreuth, 2005), kus osales üle 200 interpreeti 33 riigist.
Talle on omistatud Lord Carlisle’ eriauhind ning tiitel „Noor Muusik 2008”.
Aastast 2009 töötab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõuna. 2000 – 2009. aa. töötas ta teater “Vanemuine” sümfooniaorkestris flöödirühma kontsertmeistrina, 2008-2011 Rahvusooper „Estonia“ sümfooniaorkestris. Aastast 1999 teeb koostööd Narva Sümfooniaorkestriga flöödirühma külaliskontsertmeistrina. Noor interpreet on mänginud mainekas rahvusvahelises noorteorkestris European Festival Orchestra Helmut Rilling’i juhatusel ning olnud Gustav Mahler Jugendorchester’i reservis.
Piret Aidulo (Eesti)
on orelikunstnik, koorijuht ja pedagoog. Ta annab soolokontserte, osaleb kammeransamblites ning orkestrite koosseisus: ERSO, RO Estonia SO, Tallinna Kammerorkester jt ning on mänginud ka Läti SO (Gubaidulina Johannes-passioon), Peterburi Filharmoonia SO (Tobias Joonase lähetamine ja Mahler 8. sümfoonia) ning Luzerni festivaliorkestriga (Gubaidulina teosed). Ta on teinud koostööd nimekate vokaal- ja instrumentaalsolistide ning kooridega: A. Anger, J, Ryhänen, I. Vau, N. Kurem, A. Saal, K. Pärtna, RAM, Filharmoonia kammerkoor, Bosporuse puhkpillikvintett jpt. Ta on korduvalt osalenud Tallinna, Pärnu ja Jalta orelifestivalidel, samuti Visbi orelinädalal, orelifestivalidel Ateenas ja Maltal (2016) ning mänginud kaasa paljudes salvestusprojektides. 1989. aastast on ta Tallinna Kaarli kiriku, kus asub ka eesti suurim orel (Walcker/1923), organist, muusikajuht alates 1991 ning 2013.a. märtsist ka osaajaga organist Tallinna toomkirikus.
Iris Oja (Eesti)
on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialal ning G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli klassikalise laulu erialal (T.Bachmann). Järgnesid õpingud Eesti Muusikaakadeeemias prof. T.Valjakka ja prof. I.Kuuse lauluklassis ning EMTA magistratuuris ja E.Hargise ja R.Piernay meistriklassides.
Aastast 2000 on Iris Oja olnud Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja ja solist. Ta on esinenud solistina erinevatel lavadel nii Aasias, Austraalias, Ameerikas kui Euroopas. Laulja on nõutud oratooriumi solist nii Eestis kui ka välismaal ja tema repertuaari kuulub suurvormide põhivaramu (Bachi passioonid, h-moll missa ja Jõuluoratoorium, Händeli Ülestõusmisoratoorium ja Messias, Haydni Stabat Mater, Mozarti Reekviem, Kroonimismissa ja c-moll missa, Beethoveni C-duur missa, R.Straussi Saksa motett, Stravinski Pulm ja Oedipus Rex, Pärdi Passio, Miserere jpm) kõrval ka aariad erinevate ajastute ooperitest (Purcell, Händel, Mascagni, Mozart, Rossini, Stravinski, Verdi jm). Samuti on tal ulatuslik kammer- ja soololaulu repertuaar vanaklassikast kaasaegseni (R.Strauss, Liszt, Rahmaninov, Tšaikovski, Lachenmann, Manneke jm). Ta on ka paljude eesti kaasaegsete heliloojate teoste (esma)esitaja ja –salvestaja (Grigorjeva, Hirv, Kangro, Kozlova, Kõrvits, Krigul, Kõrver, Lill, Mägi, Rannap, Siimer, Tamberg jt).
Iris Oja on teinud solistina koostööd mitmete nimekate orkestrite (Tallinna Kammerorkester, NYYD Ensemble, ERSO, Moskva Kammerorkester, Concerto Copenhagen, the Israel Camerata Jerusalem jt) ja dirigentidega (N.Järvi, P.Hillier, O.Elts, N.Aleksejev, T.Kaljuste, D.Reuss, E.Klas, A.Mustonen, J.Alperten jt). Ta laulab eesti kaasaegse muusika ansamblis Resonabilis, teeb koostööd rahvusvaheliste ansamblitega Theatre Of Voices ja The Harp Consort ning taani vokaalgrupiga Ars Nova.
2002. aasta sügisel võitis ta Mart Saare 120.sünniaastapäevale pühendatud lauluvõistluse Tallinnas, 2003. aasta kevadel osales ta Klaudia Taev’i Rahvusvahelisel noorte lauljate konkursil ja sama aasta suvel Kuninganna Sonja rahvusvahelisel muusika konkursil. Mõlemal konkursil jõudis ta poolfinaali.
2008 algul ilmus Iris Oja sooloplaat firmalt Harmonia Mundi S. Rahmaninovi ja D. Šostakovitši lauludega. 2009 aastal tuli välja veel kaks plaati – veebruaris taani helilooja Klaus Ib Jørgenseni autoriplaat Moon-pain ja märtsis ansambel Resonabilise esikplaat Resonabilis, samuti saab teda kuulda soleerimas arvukatel EFKK plaatidel.
Kammerorkester ME105 (Eesti)
on uus muusikakollektiiv Eestis. Nimetus ME103 on analoog kontserdisarjale Muusika Eestimaale 103. Number muutub igal aastal ühe võrra suuremaks, vastavalt Eesti Vabariigi vanusele.
ME103-e on kutsutud musitseerima Eesti noorema põlvkonna säravamad keelpillimängijad, lisaks neile ka alati mõned rikkaliku orkestrimängu kogemustega muusikud.
Et orkester on olemuselt projektorkester, siis võivad mõned mängijad erinevates programmides vahelduda, sõltuvalt mängijate õppe- või muu kontserttegevuse võimalustest. Küll aga soovivad nad anda endast parim ja olla väärikas partner erinevatel muusikasündmustel Baltikumis.
Aare Tammesalu (Eesti)
tegutseb solisti ja kammermuusikuna, esitades nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks on ta aktiivne kontserdikorraldaja ja pedagoog.
Tammesalu õppis tšellomängu Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri klassis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Ivo Juuli ning prof. Toomas Velmeti juures. Tammesalu on Vabariiklikul keelpillimängijate konkursi (1987) laureaat ja eripreemija võitja. Hiljem täiendas ta end EMTA magistrantuuris prof. P. Paemurru juhendamisel. Oma pillimänguoskusi on ta lihvinud eratundides Moskva Riikliku Konservatooriumi prof. Mihhail Homitseri juures ja osalenud prof. Martin Osterdagi meistrikursustel.
Tammesalu on osalenud pea kõikidel Eesti muusikafestivalidel ning üles astunud rahvusvahelise mainega festivalidel Itaalias (Autunno Musicale, Emilia Romagna Festival), Armeenias (Yerevan Perspectives), Kanadas (Exeter Bach Festival), Türgis (Bach: before and after), Saksamaal (Usedomi Muusikafestival, Brandenburgi Liidumaa kultuurifestival), Soomes (Crusell-Viikko), Leedus (Gaida), Iraanis (Fadjr), Moldovas (Zilele Muzicii Noi), Kreekas (Around the Piano), Maltal (Malta Rahvusvaheline Orelifestival), samuti on esinenud solistina Venemaa (Moskva Konservatooriumi suur saal, Peterburi Filharmoonia suur saal jt), USA ja Jaapani (Nagano Saku City Cosmo Hall, Tokio Sumida Triphony Hall, Matsuyama Himegin Hall, Hisroshima JMS Aster Plaza) saalides. Ta on soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, RO Estonia Sümfooniaorkestri, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Pärnu Linnaorkestri, XXI sajandi orkestri, bachFest orkestri, Kotka Linnaorkestri (Soome), Cathedral Bluff´s Symphony Orchestra (Kanada) ees ning teinud koostööd Eesti Rahvusmeeskoori ja Moskva Konservatooriumi segakooriga (Venemaa).
Tammesalu on Tobiase Keelpillikvarteti ja ansamblite Resonabilis ning Reval Ensemble liige. Ta on olnud Giovanni Bonato, Lepo Sumera, Eino Tambergi, Andres Uibo, Mirjam Tally, Andrus Kallastu, Marianna Liiki ja paljude teiste heliloojate teoste esiettekandjaks. Heliplaatidele on ta salvestanud Artur Kapi, Tõnu Kõrvitsa, Kuldar Singi, Lepo Sumera, Toivo Tulevi, Mirjam Tally jt loomingut. 2010 ilmus koostöös ERESega heliplaat „Tšello ja orel”, millel kõlab eesti heliloojate tšellomuusikat läbi aegade.
2008. aastal tegi ta tummfilmi „Noored kotkad” (1927, režissöör Theodor Luts) taasesituse muusikalise kujunduse ja osales ETV mängufilmi „Pimedad aknad” heliriba taastamisel ning muusika uuestisalvestamisel (helilooja Eino Tamberg). Aare Tammesalu on töötanud muusikaprodutsendina Eesti Kontserdis ja Pärnu Filharmoonias ja korraldanud interpretatsioonikonkursse (Bachi konkurss 2000, Pärnu viuldajate konkurss 2008 ja 2010). Ta on 1995. aastast Saaremaal toimuva Mustjala festivali ja Kadrioru „Lossimuusika“ kontserdisarja kunstiline juht. Tammesalu tegevust on tunnustatud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, Eesti Teatriliidu eripreemia ja Hendrik Krummi nimelise kultuuripreemiaga.
Ain Anger (Eesti)
Rahvusvaheliselt tunnustatud Ain Anger, keda peetakse üheks juhtivamaks bassilauljaks maailmas, on nõutud külaline paljudes mainekates ooperimajades ja kontserdisaalides üle ilma. Briti nimekas ajakiri The Guardian on nimetanud teda tänapäeva üheks võimsamaks Wagneri-bassiks. 2020. aastal pälvis Ain Anger Austria riigilt esimese eestlasena Kammersängeri tiitli, mis on ooperilaulja kõrgeim tunnustus Austrias ja Saksamaal.
Ain Anger õppis aastatel 1992–1996 laulmist Eesti Muusikaakadeemias professor Ivo Kuuse, professor Virgilijus Noreika ja Matti Pelo juures. Ta on täiendanud end Taanis André Orlowitzi, Belgias Nicolas Christou’, Soomes Matti Lehtineni, Saksamaal Hans Georg Ahrensi ja Austrias Sena Jurinaci meistrikursustel. Lisaks on Anger õppinud Tallinna Pedagoogikaülikoolis füüsikat (1990–1992).
Ain Anger on pälvinud II koha Tiit Kuusiku nimelisel konkursil (1997) ja stipendiumi IV rahvusvahelisel Mirjam Helini lauluvõistlusel (1999). Aastal 2000 võitis ta Jūrmala rahvusvahelise lauljate võistluse „Merevaigu hääled“ Lätis.
Vabakutselise lauljana tegutsev Ain Anger on töötanud aastatel 1993–2001 Rahvusooperis Estonia (alates aastast 1996 solistina) ning aastatel 2001–2004 Leipzigi Ooperi ja aastatel 2004–2010 Viini Riigiooperi solistina. Rahvusvahelise tuntuse saavutas laulja 2002. aastal peaosalisena Rodion Štšedrini ooperi „Võlutud rändur“ maailmaesiettekandel koos New Yorgi Filharmoonikutega Lorin Maazeli juhatusel New Yorgi Avery Fisher Hallis. Viinis debüteeris ta 2004. aastal Giuseppe Verdi ooperis „Rigoletto“ ning Richard Wagneri ooperite festivalil Bayreuthis Fafnerina ooperites „Reini kuld“ ja „Siegfried“ Christian Thielemanni juhatusel 2009. aastal.
Külalisena on Ain Anger esinenud paljudes mainekates ooperimajades (sh Berliini Saksa Ooper, Dresdeni Semper Opera, Baieri riigiooper Münchenis, Prantsusmaal Opera de Montpellier, Pariisi Rahvusooper, Théâtre Champs-Elysée Pariisis, Milano La Scala, Londoni Kuninglik Ooper, Läti Rahvusooper, Madridi ooperiteater Teatro Real, Barcelona Gran Teatre del Liceu, Lyric Opera of Chicago, San Francisco Ooper, National Opera Washingtonis), astnud üles nimekatel festivalidel (sh Bayreuthi Festival, BBC Proms, Spring Festival in Tokyo, Edinburghi rahvusvaheline festival, Savolinna Ooperifestival, Salzburgi ooperifestivalil,
sisustamiseks. Praktilise meelega helilooja komponeeris teosed selliselt, et soolopill esitab kogu muusikalise materjali ja orkester lisab värvi ning kõlajõudu.