VIII RAHVUSVAHELINE
GUSTAV NORMANNI ORELIFESTIVAL
10. - 28. AUGUST 2024
Gustav Normanni orelid
Gustav Normann on ehitanud nii Eestisse kui ka Soome arvukalt oreleid kuid kaheksa aasta jooksul on festival toimunud järgmistel pillidel.
Simuna kiriku orel
Simuna kiriku oreli ehitas Gustav Normann 1889. a. Sellele meistrile omaselt on töö väga puhas ning korralik, säilinud originaalsena, ilma ümberehitusteta.
Tema intonatsiooni eripäraks on veidi tüsedamalt kõlav Bordun 16´ peamanuaalis ning ülespoole tugevnevad 4-jalased flöödid.
Orel omab täismehhaanilist traktuuri ning tuulepõhjasid. Manuaalide ulatused on C - f´´´ ning pedaalil C - c´. Tuuleseadmeks on kolm suurt kiillõõtsa ning ventilaator. Tuulesurve 75 mm/WS; häälestuskõrgus 435 Hz.
Oreli dispositsioon:
I Manuaal
Bordun 16´
Principal 8´
Gemshorn 8´
Gedackt 8´
Clarinet 8´
Octave 4´
Flöte 4´
Quinte 2 2/3
Octave 2´
Mixtur 3 fach
II Manuaal Pedaal
Viola di Gamba 8´ Subbass 16´
Traversflöte 8´ Violonbass 16´
Gedackt 8´ Principal 8´
Flauto Dolce 4´ Flötenbass 8´
Posaune 16´
Manualkoppel (II-I), Pedalkoppel (I-Ped)
Zimbelstern
Sperventil I, Sperventil II, Sperventil Ped
Väike-Maarja kiriku orel
Väike-Maarja kiriku oreli ehitas Gustav Normann 1848. a. Esialgu oli pill laenupedaaliga kuid aastal 1877 täiendas meister seda kahe iseseisva pedaalregistriga.
Aastaid vaikinud pill renoveeriti 2005. a. orelimeister Ago Tindi poolt.
Oreli dispositsioon:
Manuaal
Bordun 16´
Principal 8´
Gedackt 8´
Viola di Gamba 8´
Prestant 4´
Flauto dolce 4´
Quinte 2 2/3´
Octave 2´
Mixtur 3 fach
Pedaal
Subbass 16´
Principal 8´
Pedalkoppel
Viru-Jaagupi kiriku orel
Viru-Jaagupi orel on Normannide töökojast väljunud viimane instrument aastast 1893. Õieti on see Rudolf Normanni ehitatud, kuna isa Gustav Normann suri juba sama aasta jaanuaris.
Registrite koosluselt ning väljanägemiselt pea identne Simuna oreliga, vaid veidi väiksem. Prospektis asuvad viled on maksimaalselt 4-jala pikkused, Simunas 8-jala pikkused. Puuduvad 2 keelregistrit, millised on olemas Simunas.
Orelil on 2 manuaali ja pedaal ning 17 helisevat registrit.
Väga kompaktse ja sümpaatse kõlaga ning täiesti originaalsena säilinud.
Oreli dispositsioon:
I Manuaal
Bordun 16´
Principal 8´
Dolce 8´
Gedackt 8´
Octave 4´
Flöte 4´
Quinte 2 2/3
Octave 2´
Mixtur 3 fach
II Manuaal Pedaal
Viola di Gamba 8´ Subbass 16´
Traversflöte 8´ Violonbass 16´
Gedackt 8´ Principal 8´
Flauto Dolce 4´ Flötenbass 8´
Manualkoppel (II-I), Pedalkoppel (I-Ped)
Zimbelstern
Sperventil I, Sperventil II, Sperventil Ped
Järva-Jaani kiriku orel
Järva-Jaani kiriku oreli on ehitanud 1887. aastal Gustav Norman ning XX sajandi esimesel poolel on seda remontinud ja ümber ehitanud August Terkmann.
Orel omab täismehhaanilist traktuuri ning tuulepõhjasid. Manuaalide ulatused on C - f´´´ ning pedaalil C - c´. Tuuleseadmeks on kolm suurt kiillõõtsa ning ventilaator. Häälestuskõrgus on ca. 435 Hz.
Oreli dispositsioon:
I Manuaal
Bordun 16´
Principal 8´
Gedackt 8´
Gamba 8´
Prestant 4´
Flauto dolce 4´
Quinte 2 2/3
Octave 2´
Mixtur 3 fach
II Manuaal Pedaal
Gedackt 8´ Subbass 16´
Salicional 8´ Principal 8´
Flöte 8´
Manualkoppel (II-I), Pedalkoppel (I-Ped)
Sperventil I, Sperventil II, Sperventil Ped
Iisaku kiriku positiivorel
Iisaku kiriku positiivoreli on ehitanud Gustav Normann.
Oreli dispositsioon:
Manuaal
Gedackt 8´
Principal 4'